Romaan "Mäeküla piimamees" näitab, kuidas 19. sajandi lõpus oli kõrge amet tähtsam kui armastus. Prillupi Tõnu tahtis näidata, kui võimas mees ta on ning selle tõestamiseks pidi tal olema tähtis töö, milleks Mäekülas oli piimamehe amet. Ta tahtis seda nii väga, et unustas armastuse - oma naise Mari. Tõnu tegi Ulrich von Kremeriga lepingu, sest oli pimestatud kõrgest ametist, mis aitaks tal välja näidata oma uhkust. Samas, mida rohkem tema äri “haisema” hakkas, seda enam sai ta aru, et armastab Mari ning Mari teda. Siiski polnud Tõnu nõus ametist loobuma, vaid tahtis veel ja veel proovida, ta ei tahtnud loobuda tööga kaasnevast aust ja kuulsusest. Kahjuks maksis ta selle eest oma eluga.
Minu arvamus raamatust Raamat on tänapäeva lugeja jaoks raskesti kirjutatud ja esimesel korral ei võida sellest aru saada. Ise lugesin selle kaks korda otsast lõpuni läbi ja teine kord sain paremini aru mõttest, mida autor tahab edasi anda. Romaani põhjal on valminud ka film, mis on väga tõetruult tehtud ning see tegi teksti ettekujutamise kergemaks. Film aitas samuti veelgi raamatut ning selles käsitletavaid teemasid mõista. |
Pilt nr 2
|